@KerttuKirjanen Kunagi pidin seoses ühe looga helistama ühele vutikasvatajale. Kõne võttis vastu vutikasvataja naine. Küsisin, kas härraga ka rääkida saaks. Seepeale hakkas naine lohutamatult nutma ja teatas: “Täna oli härra matus.”. Avaldasin kaastunnet ja lõpetasime kõne.
@imrekaas Mina ei mäleta kogu esimesest aastast suurt midagi. Mingid hetked meenuvad ähmaselt pikapäevarühmast ja vihmasajust, muus osas on tükk tühja maad.
Valitsuse liikmete tegemistega seoses on mul igapäevaselt tekkinud tunne nagu oksendaks endale suhu, neelaks tahtmatult selle okse alla tagasi, oksendaks uuesti endale suhu, neelaks okse jälle alla. Ja kuidagi ei saa seda okset suust välja, sest see on kuskil kurgus kinni.
@imrekaas Ma olen võtnud ka eesmärgiks “Troonide mängu” mitte vaadata, sest juhul kui peaks meeldima, siis on sellest sarja peale kuluvast ajast hirmus kahju. Niigi on juba Netflixi peale kuluvast ajast kahju.
Mulle täiega meeldivad need inimesed, kes kõrges trammis/bussis lapsevankrit nähes kurdiks ja pimedaks muutuvad. Igaks juhuks liiguvad nad ka teise ukse juurde.
50 päeva valimisteni, aga pole aimugi, keda valida. Küll aga tean, keda kindlasti ei vali. Ratas muidugi ähvardas või siis lubas oma kõnes, et nemad hakkavad inimestega kasvõi trepikojas kohtuma.
Raiskasin just oma elust pool tundi kellegi k*siku ja p**rukoti seikluste peale saapariigis. Aju voolas selle peale nii tühjaks, et ei oskagi nagu rohkem midagi öelda #foodprep#paljasporgand#kahju#MicDrop
Lastele välismaist kooli valides jäi sõelale kaks. Pilte vaadates hakkasin äkki kukalt kratsima. Kui ühe kooli piltidelt vaatas vastu kirju seltskond, siis teise piltidel olid eranditult ainult valge nahavärviga jõnglased.
Tellisin siis coopi e-poest süüa koju. Vaatasin, et oh, kena 250g suitsupeekoni tükk sobiks ka söögilauda kaunistama. Kaup jõudis koju ja kotist vahtis vastu ligi 2,5 kg suitsupeekonit. Kuidas see nüüd juhtus?