ELFi kliimapoliitika ekspert Maia-Liisa Anton: "Kliimaseadus, mis taganeb meie senistest niigi lahjadest eesmärkidest, ei kaitse ei loodust ega inimest. Kliimaseaduse eelnõu on nõrk, ebaselge ega toetu teadusele."
https://t.co/qD8HWjVJS1
Eestimaa Looduse Fond ja Keskkonnaõiguse Keskus peavad äärmiselt murettekitavaks, et riik on kliimaseaduse eelnõus loobunud valdkondlikest heite eesmärkidest. Selline samm muudab seaduse sisutuks raamiks, mis ei paku õiguskindlust ettevõtjatele ega taga inimeste ja looduse kaitset kliimamuutuste eest, vaid, kasvatab bürokraatiat ja sillutab teed kulukatele kohtuvaidlustele.
🔳KÕKi tegevjuht Tarmo Treimann: “Seaduses sätestatud valdkondlike numbriliste eesmärkideta tekib olukord, kus riigil pole selgeid hoobasid heitemahukate tegevuste piiramiseks, näiteks turba kaevandamise vähendamiseks. See on juba õigusriigi küsimus."
🔳Valdkondlike eesmärkide kaotamine ja nende viimine teekaartidesse suurendab kõigi osapoolte halduskoormust, sest teekaartide koostamine ja uuendamine on töömahukas protsess. Kehtiva õiguse kohaselt koostatakse seaduste eesmärkide saavutamiseks arengukavad, mille jaoks on – erinevalt teekaartidest – selge protseduur ja mille keskkonnamõjusid hinnatakse. Seega on arusaamatu, miks riik on leiutanud uue küsitava formaadi ja kulutanud selleks juba väga palju kõigi osapoolte ressursse.
🔳ELFi kliimapoliitika ekspert Maia-Liisa Anton: "Sektoritele raame seadmata, nt turba kaevandusmahtude piiramine või raiemahtude pikaajaline planeerimine, astume me kliimakriisi lahendamisel suurte sammudega tagasi ja lükkame kulukad otsused tulevikku, kus nende hind on kordades kõrgem."
Täpsemalt: https://t.co/JvTbgc9py2
Valitsus on otsustanud saata kliimaseaduse eelnõu peagi Riigikogule arutamiseks. Keskkonnaõiguse Keskuse jurist Kertu Birgit Anton ütleb Delfis ilmunud loos, et positiivne on, et eelnõus on kirjas eesmärk jõuda 2050. aastaks kliimaneutraalsuseni ja riigi enamiku investeeringute lõpetamine fossiilkütuste taristusse. Muus osas rahul olla ei saa, ennekõike nõrkade heite vähendamise eesmärkide tõttu.
https://t.co/5tOvtPjXfc
Riik peab tuuleparkide planeerimisel tagama rohevõrgustiku säilimise.
Paraku näitab täna avalikustatud pilootanalüüs mitmeid puudujääke tuulepargiarenduste keskkonnamõju hinnangutes: https://t.co/eFn1eoycT6
Uus veebileht https://t.co/3WMrvSOv97 koondab püsimetsanduse põhitõed ja praktilised infomaterjalid. Lehe sisu on sündinud mitmete keskkonnaühenduste, metsaökoloogide ja metsamajandajate koostöös. Kutsume uudistama!
☢️ Täna jõuab Riigikogusse esimesele lugemisele tuumaenergia ja -ohutuse seaduse (TEOS) eelnõu.
Loe ELFi ja ERLi sel puhul riigikogulastele saadetud kirja ja vaata istungi otseülekannet: https://t.co/aCHODn6U10
🌎EL kujundab parasjagu uut pikaajalist eelarvet, mis paneb paika järgmise seitsme aasta rahalised prioriteedid.
🟢Üks suuremaid muutusi on, et mitmed senised toetusallikad koondatakse ühte suurde fondi. See võib kaasa tuua kliimarahastuse vähenemise.
#plan4climate
https://t.co/LHTYIaS8KA
Eestimaa Looduse Fond otsib kliimapoliitika eksperti, kes aitaks ellu viia ELFi kliimaprogrammi tegevusi ning juhtida ja sisustada rahvusvahelisi projekte.
Kandideerimise tähtaeg: 23.03
Rohkem infot: https://t.co/1lMPdKosDO
Foto: Sven Zacek
Eile lahkus üks meie aja silmapaistvamaid looduskaitsjaid, primatoloog ja aktivist Jane Goodall (1934-2025). Terve oma elu looduse uurimisele ja säilimisele pühendanud naise panus meie planeedi looduse kaitsmisel on märkimisväärne ja tema pärand elab edasi nii looduses kui ka sadades tuhandetes inimestes.
💚Omal rahulikul ja siiral viisil levitas ta sõnumit looduse kaitsemise vajadusest üle terve maailma. Jane Goodalli üks olulisimaid sõnumeid oli, et ükski inimene üksi ei saa lahendada kõiki maailma muresid. Aga igast inimesest sõltub, kuidas tema enda ümber iga päev tema enda tegudest asjad looduses paremini või halvemini lähevad. See on sõnum, mida kannab ka ELFi igaühe looduskaitse - Jane missioon elab edasi nii elurikastes aedades, talguliste taastatud elupaikades ja miljardites teistes väikestes tegudes iga päev.
“Alutaguse rahvuspargi laiendamine on hädavajalik, et peatada erakordselt loodusväärtusliku metsamassiivi killustumine,” rääkis Eestimaa Looduse Fondi metsaekspert Eliisa Pass. Loe lähemalt >>> https://t.co/UQfNGS1HzJ
🎧Kindel kuulamissoovitus looduse fännile: erisaade jõgedest ja nende rollist ökosüsteemides.
Saatekülaliseks on Dr. Ellen Wohl – geomorfoloog Colorado State University’s USAs, kes on juba mitu aastakümmet tegelenud jõgede uurimise ja nende tähtsuse tutvustamisega laiemale avalikkusele. Tema põhilised uurimissuunad on seotud jõekoridoride ja nende dünaamika mõistmisega.
Saatejuhi rollis on Jürgen Karvak – Tartu Ülikooli nooremteadur ja doktorant, kes on pikalt uurinud vooluveekogusid kui terviklikke ökosüsteeme ning nende seoseid ümbritseva maastikuga. Lisaks töötab Jürgen eksperdina Eestimaa Looduse Fondis ja Keskkonnaametis.
Fotol on kaks jõgede eksperti Ellen ja Jürgen koos Jänijõge uudistamas.
Link taskuhääligu kuulamiseks : https://t.co/iSK4WpNhVt NB! „Rukkiräägu“ taskuhääling on erandkorras inglise keeles.
🎧 Kuulamissoovitus! „Selle tehase toimimiseks peaks raiemaht püsima vähemalt praegusel tasemel, ent juba täna raiume rohkem, kui metsad juurde kasvavad. See tähendab, et metsadest on saanud süsiniku sidujate asemel heitjad.“
https://t.co/KLE4sv3eWu
#mets#raiemaht#VKG#Äripäev
Enne suure tselluloositehase rajamist peab analüüsima selle puiduvajaduse mõju Eesti metsandusele. Oleme seda korduvalt nii Lüganuse vallale kui ka arendajale rõhutanud. Enam ei jäänud muud üle, läksime kohtusse. #raiemaht#VKG
https://t.co/OSAAreD0uG
Heinakuu kõige heinasemad helid ja vikativokaalid kõlavad 12. juulil Palupõhja looduskoolis Silver Sepa kontserdil. Pilti saab siit: https://t.co/0Iiw1N3bta
Vikatiga niitmine pole vaid vana kadunud kunst, mida vaid esiisad õpetasid. See on värskeõhu pilates ja folgifestival samal ajal. Kui tahad vikati esimest korda kätte võtta või enda vilumust tõsta, siis on ELFi suvekool selleks parim koht.
https://t.co/WCVIboCMBu
⚠️ Valitsuse koalitsioonileppes olev plaan seab löögi alla meie looduskaitsealad!
70% majandusmetsa piiri määramine on ohtlik lihtsustus, mis õõnestab looduse kaitset ja on vastuolus Eesti pikaajaliste huvidega.
Loe keskkonnaorganisatsioonide pöördumist:
https://t.co/Ie6nBfvpYE
#mets #eestiloodus