ma tean, et see kõlab imelikult, aga kas teil ka nii, et üks päev vaatate peeglisse ja tunnete end ilusana ja teine päev vaatab vastu maailma kõige kohutavam monstrum? kas see on body dysmorphia või mingi muu peahaigus või ongi kõigil inimestel nii?
Uudised be like:
15:46 “Saaremaal avastati esimene koroonaviirusse nakatunu”
15:49 “Saaremaa nakatunu jõudis peale nakatumist veel käia sõpradel Võrus külas, osaleda kudumisfestivalil, lakkuda üle köik Saarema praami pinnad, ja osaleda orgial”
olen jõudnud lõpuks sellesse punkti elus, kus mul on täiesti ükskõik kes mida minust arvab.
kunagi nutsin end õhtuti magama, kui keegi linnapeal must midagi rääkis,
nüüd aga-
ma ei meeldi sulle? okei, pohhui ka
meeldin? tore, let’s be friends
easyy🤷🏼♀️💁🏼♀️