rahvaluulearhiiv

Eesti Kirjandusmuuseumi
Eesti Rahvaluule Arhiiv

[rahvaluulearhiiv @eratera]

Tartu 1959:
„Kõik teed viivad Rooma,“ ütles bussis vanamees naisele, kes märgates, et buss sõidab teist teed, kui tavaliselt, avaldas kahtlust, kas see läheb ikka raudteejaama.
Kuulnud Tartus. Üldse sagedasti... https://t.co/GJTqg0haJs

[rahvaluulearhiiv @eratera]

Kadrina, Kõrveküla 1968:
Julge kui Porkuni põrsavaras. Vanasti öeldi Porkuni valla meeste kohta ikka, et „põrssavarga“ vallast. Olnud kunagi vist olnud niisugune lugu, et üks mees vallas varastanud laadalt... https://t.co/cJLp1CurRS

[rahvaluulearhiiv @eratera]

Täna kõlavad "Noorte Hääled" Eesti Kirjandusmuuseumi saalis. Kõik on oodatud kuulama!
Tehnilisi viperusi 2017. aasta konverentsil pildistas Alar Madisson (ERA, DF 34629).

[rahvaluulearhiiv @eratera]

Tõstamaa, Pootsi v 1894: Kes kõik teada tahab saada, läheb ruttu vanaks. – Vastus noorte, mitte tarvilikkude küsimuste peale.
Vanasõna kommenteerinud Jakob Öövel. H II 47, 544 (17)

[rahvaluulearhiiv @eratera]

Häädemeeste 1944: „Noort karu murdma õpetama“ – noorele inimesele töökunsti kätte õpetama. Seda tarvitatakse hääs mõttes, kui vanemad õpetavad lastele tulusat tööd ja halvas mõttes, kui last halvale saadetakse või harjutatakse.
Kirja pannud Marta Mäesalu. RKM II 13, 44 (93)

[rahvaluulearhiiv @eratera]

Ambla, Lehtse 1938:
A: „Kas olete mu sukki näind?“
B: „Mulle tulid küll ühed kaevu juures vasta, ise hüüdsid ikke, et Neti ja Neti!“
Kirja pannud Joosep Eplik. ERA II 178, 216 (64)

[rahvaluulearhiiv @eratera]

Rõuge 1893: Tuul um suur, anna tuul istu, kae tuul um sääne asi. Ta tull siia. Suur puur puuhn, suul sulas suuhn, susi suuhn, kiil suuhn. Oht oppas, nälg näütäs, hoitlikumalt hoolõhn olla.

Rõuge keelemurde... https://t.co/YF9L91UVoh

[rahvaluulearhiiv @eratera]

Hanila 1968/71:
Uni ei anna uuta kuube, magamene maani särki.
Vanaste olid au sihes pikad särgid, mida laiemad käised ja pikemad särgid, seda uhkem ja rikkam. Aga ega need kuued iseenesest ei tuln, tuli tööd... https://t.co/T312cGwlst

[rahvaluulearhiiv @eratera]

Selleaastase Noorte häälte konverentsi kava on nüüd avalik! Ootame kõiki huvilisi ettekandeid kuulama 10. aprillil Eesti Rahva Muuseumisse ja 11. aprillil Eesti Kirjandusmuuseumisse!

KAVA/ PROGRAM

Kolmapäev/... https://t.co/qu3jungRBR

[rahvaluulearhiiv @eratera]

Pärnu-Jaagupi 1985:
K: Mis aeg on siis, kui kell lööb 13 pauku?
V: On aeg kell parandusse viia.
RKM II 387, 89 (32)

[rahvaluulearhiiv @eratera]

Võnnu 1961: Tohoh ilmaujutus – harilikuld ülearu tõreleva inimese pääle.
Ütluse kirja pannud Gustav Rudolf Sordla. RKM II 100, 353 (10)

[rahvaluulearhiiv @eratera]

Tallinn 1940:
Ka raudnõgestest tehtud vihaga viheldes peab olema hea mõju jooksva haiguse arstimisel. Olen ennast arstind nõgestega, mitte saunaleilis vaid niisama õerudes haigeid kohti. Aitas seks korraks, aga... https://t.co/zOCWgZCJAI

[rahvaluulearhiiv @eratera]

Rapla raj, Loodna kn (Märjamaa khk) 1967:
Hirmul suured silmad. Hirmuga näeb ohtu ka ohutust.
Olime metsas marjul. Korraga Ilse jookseb kisades minu juurde: „Uss! Uss!“
Läksime vaatama – sarapuupulk.
„Hirmul suured silmad.“
Kirja pannud Juhan Nurme. RKM II 238, 403 (19)

[rahvaluulearhiiv @eratera]

Harju-Jaani 1889:
Tukuksin tulitse silmi,
magaksin mesitse meele –
ei lase mure magada,
hool ei unda uinutada,
hale meel ei aigutada,
rive meel ei ringutada.
Oleks see mure muude teada,
hool ju muude otsa eessa,... https://t.co/nc8EzAMlud

[rahvaluulearhiiv @eratera]

Vändra 1889: Nui ees, vääs taga, hiirikeller keskpaikas?
Mõistatuse kirja pannud Jüri Peterson. H II 20, 597 (6)
– https://t.co/mDq1fzbFfi

Mõistatus on üks neist pärimuskilde, mida Vändra... https://t.co/8czePFH86h

[rahvaluulearhiiv @eratera]

Tapa l < Kadrina 1936: Kui vanal ajal egiptlased üle Punase mere mõõna ajal olid jõudnud, läinud neid taga ajama Vaarau oma sõjaväega. Kui Vaarau oli jõudnud sõjaväega kesk Punast merd, tõusnud vesi ja lainetus,... https://t.co/szbwVKPQlp

[rahvaluulearhiiv @eratera]

Väike-Maarja 1970: Kevadine vihm kosutab, sügisene kaotab. – Kevadine vihm pidada hea olema viljakasvule, sügisene vihmasadu olla viljale kaoks. Nii ütlevad põllumehed.
Vanasõna kommenteerinud Mihkel Priimets. RKM II 275, 430 (13)

[rahvaluulearhiiv @eratera]

Väike-Maarja 2018: Minu vanaisa Anton Treufelder oli sündinud 1847. a. Avanduse mõisa all. /--/ Vanaema Sophie oli sündinud 1855. a. Talude ostmise aegu 1900. alguses ostis Anton oma perele lähedal Triigi mõisa... https://t.co/jPLcNygqxc

[rahvaluulearhiiv @eratera]

Tartu 1970: „Iga kunst on raske,“ ütles vanaeit, kui varbaga kaheksat joonistas.
Kirja pannud Paul Ariste. RKM I 10, 321 (4)

[rahvaluulearhiiv @eratera]

Kose < Haapsalu 2018:
Lilledest on palju laule loodud. Neid kingitakse kallitele inimestele ja neid on koduaedades, niitudel ja metsas. Aga kõige armsam ja kallim lill minu jaoks on levkoi, sest ta tuletab mulle... https://t.co/82RWSG09oq